Kilpnäärme ultraheliga tehakse pilte kilpnäärmest ja kaela külgnevatest struktuuridest.
Kilpnääre asub kaela ees vahetult kraeluude kohal ja on liblika kujuline, kusjuures üks sagar mõlemal pool kaela on ühendatud kitsa koeribaga, mida nimetatakse kilpnäärme istmuseks. See on üks üheksast kogu kehas paiknevast sisesekretsiooninäärmest, mis toodavad ja saadavad hormoone vereringesse.
Kilpnääre toodab kilpnäärmehormooni, mis aitab reguleerida mitmesuguseid keha funktsioone, sealhulgas südame löögisagedust. Väga sageli tekivad kilpnäärmes laigulised piirkonnad või sõlmekesed, mis võivad olla nahapinnal tunda või mitte.
Umbes 5–10 protsendil täiskasvanutest on kilpnäärmes tükid, mida arst saab läbivaatuse käigus tuvastada. Neid nimetatakse palpeeritavateks sõlmedeks.
Ultraheli on väga tundlik ja näitab palju sõlmekesi, mida pole tunda. Mõnes vanuserühmas on ultraheliuuringul näha sõlmesid koguni 70 protsendil täiskasvanutest. Valdav enamus neist on kilpnäärmekoe healoomulised piirkonnad, mis ei kujuta endast terviseriski.
Vähemus neist on tõelised kilpnäärme kasvajad ja võivad vajada täiendavat diagnoosi või ravi.
